Septembri alguses on mitu olulist tähtaega, kohtumist ja arutelu. Allpool on kokkuvõte teemadest, mille kohta saab anda tagasisidet või mille arengut tasub tähelepanelikult jälgida.

2. september · tagasiside 7. septembriks

Kuidas tagatakse erivajadusega lapsele sobiv õpe?

Haridus- ja Teadusministeerium on saatnud tagasisidestamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise eelnõu. Meie võrgustiku jaoks on keskne kavatsus tunnistada kehtetuks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõige 3.

Praegu kohustab see säte õpilase elukohajärgset valda või linna tegema koostööd teiste koolide ja koolipidajatega, kui kohapeal ei ole võimalik korraldada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusele vastavat õpet. Samuti peab omavalitsus korraldama transpordi või hüvitama sõidukulud.

Eelnõu põhjenduse järgi peab kohalik omavalitsus tagama elukohajärgse kooli kõigile lastele ning eraldi sätet haridusliku erivajadusega õpilaste kohta ei ole vaja. See jätab aga vastamist vajavad praktilised küsimused:

  • Kas koht elukohajärgses koolis tähendab alati ka lapse vajadustele vastavat õpet?
  • Kes vastutab, kui koolis ei ole võimalik nõustamismeeskonna soovitatud õpet korraldada?
  • Kes korraldab ja tasub transpordi, kui laps peab sobiva õppe saamiseks käima teise omavalitsuse koolis?

Eriti oodatud on perede ja organisatsioonide tegelikud kogemused olukordadest, kus elukohajärgne omavalitsus ei ole suutnud või soovinud vajalikku õpet korraldada. Veebikohtumine toimub 2. septembril kell 12–13 ja tagasisidet oodatakse 7. septembriks.

Veebikohtumine: Liitu Microsoft Teamsis

Tagasiside: EPIKoja sisendi andmise vorm – vali tagasiside andjaks Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda

3. september kell 11.00

MEELEAVALDUS erihoolekannet vajavate inimeste ja töötajate toetuseks

Erihoolekande Pakkujate Liit kutsub 3. septembril kell 11.00 rahumeelsele meeleavaldusele Riigikogu ees. Ühiselt liigutakse Stenbocki maja juurde, et juhtida tähelepanu erihoolekande alarahastamisele ning selle mõjule teenuste kvaliteedile, kättesaadavusele ja valdkonna töötajatele.

Stenbocki maja juures antakse sotsiaalministrile sümboolselt üle arve erihoolekande alarahastamise kohta. 11. septembril paigaldatakse Riigikogu ette ka 300 tühja tooli. Need tähistavad inimesi, kelle heaolu ja tulevik sõltuvad riigi otsustest.

Eesmärk ei ole vastandumine, vaid erihoolekande tegeliku olukorra nähtavaks tegemine ja lahenduste leidmine.

Grupi registreerimine: Registreeri osalemine

Üleskutse: loe lähemalt

Tagasiside 4. septembriks

Kutse- ja oskusseaduse eelnõu ootab tagasisidet

Riigikogu kultuurikomisjon ootab arvamusi Vabariigi Valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõule (973 SE). Eelnõu eesmärk on siduda senisest tihedamalt haridus, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimine.

Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid. Samuti luuakse esmakutse süsteem, mille järgi saab õppija kutse juba kooli lõpetamisel, kui vajalikud kompetentsid on õppekava käigus omandatud. Suurem roll antakse varasema õppe ja töökogemuse arvestamisele, et töö käigus omandatud oskused oleksid paremini tunnustatud.

Muudatustega soovitakse vähendada halduskoormust ning muuta kutsesüsteemi juhtimist tõhusamaks. Reform rakendub järk-järgult ja täies mahus 2029. aastast. Tagasisidet oodatakse hiljemalt 4. septembril.

Eelnõu: Kutse- ja oskusseadus 973 SE Riigikogu veebis

Varasem tagasiside: EPIKoja sisend kutseseaduse eelnõule

Tagasiside: EPIKoja sisendi andmise vorm – vali tagasiside andjaks Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda

15. september kell 11.00–12.30

Puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi tulevikulahenduse veebiseminar

15. septembril toimub Microsoft Teamsis veebiseminar, kus tutvustatakse puudega isiku kaardi ja puudega isiku parkimiskaardi teenusedisaini tulemusi ning kavandatud tulevikulahendust.

Seminaril räägitakse sellest, kuidas kaardi- ja parkimiskaarditeenused edaspidi toimima hakkavad, millised muudatused kasutajaid mõjutavad ning millised on lahenduse rakendamise järgmised sammud. Seminari lõpus saab esitada küsimusi ja anda tagasisidet. Veebiseminar toimub 15.09.2026 algusega kell 11:00 Microsoft Teamsis.

Veebiseminar: Liitu 15. septembril Microsoft Teamsis

Tagasiside 16. septembriks

Puude hindamise muudatused

Arvamust oodatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise eelnõule. Muudatused puudutavad Euroopa puudega inimese kaarti, parkimiskaarti ning lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude taotlemist ja hindamist.

Euroopa puudega inimese kaart hakkaks Eestis asendama senist puudega inimese kaarti. Kaart võimaldab kasutada teises Euroopa Liidu riigis kohalikke puude alusel pakutavaid soodustusi ja eritingimusi samadel alustel selle riigi elanikega. Kaart ise uusi soodustusi ega õigust Eesti sotsiaalteenustele ei loo. Kasutusele tuleb digikaart ja soovi korral füüsiline kaart. Parkimiskaarte hakkaks kohalike omavalitsuste asemel väljastama Sotsiaalkindlustusamet.

Muudetakse lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude tuvastamise taotlemist.
Taotluses keskendutakse senisest selgemalt sellele, kuidas terviseseisund inimese igapäevaelu mõjutab. Küsitakse näiteks elutingimuste, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse, inimese olukorraga kursis olevate arstide ja spetsialistide ning abivahendite ja meditsiiniseadmete kasutamise ja nende mõju kohta. Praegu on taotluse andmed kirjeldatud nii seaduses kui ka eraldi määruses. Eelnõu järgi jäävad seadusesse üldised andmerühmad ning taotlusvormi täpseid küsimusi saab edaspidi muuta ilma määrust muutmata. Koostaja põhjendab seda sooviga teha vormi lihtsamini muudetavaks ja vähendada tarbetut andmete küsimist.

  • Puude taotlusvormi täpsed küsimused ei ole enam määruses kirjas.
    Praegu on lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude taotluses küsitavad andmed sätestatud nii seaduses kui ka eraldi määruses. Eelnõuga see määrus kaotatakse. Seadusesse jäävad eespool nimetatud üldised andmerühmad, kuid taotlusvormi täpseid küsimusi saab edaspidi muuta ilma määrust muutmata. See aitab muuta küsimustikku kiiresti vastavalt praktikale ja kasutajate tagasisidele.
  • Puude hindamisel kasutatakse rohkem tervise infosüsteemis juba olemas olevat infot.
    Sotsiaalkindlustusamet saab inimese nõusolekul tervise infosüsteemist vaadata, millised arstid on inimese kohta andmeid esitanud, nende eriala, viimaste visiitide kuupäevi ning seda, millal vajalikud tervisedokumendid koostati ja tervise infosüsteemi jõudsid. Eesmärk on vähendada olukordi, kus inimene peab ise tõendeid ja dokumente otsima või Sotsiaalkindlustusamet küsib andmeid, mis riigil tegelikult juba olemas on.
  • Kui lapse või tööealise inimese senine puude periood lõpeks kuni kuus kuud enne järgmisse vanuserühma jõudmist, saab Sotsiaalkindlustusamet puude kehtivust pikendada kuni vanusepiirini. Näiteks ei peaks inimene läbima uut hindamist mõneks kuuks ja seejärel vanuse muutumise tõttu peagi veel üht hindamist.
  • Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude hindamisel võrreldakse abi vajadust eakohase abivajadusega.
    Eelnõus öeldakse, et puude hindamisel vaadatakse, kas inimese vajadus kõrvalabi, juhendamise või järelevalve järele on suurem kui tema vanusele tavapärane abivajadus, näiteks lapse puhul ei piisa sellest, et ta vajab abi, mida vajavad tavaliselt ka sama vanad lapsed. Puude hindamisel peab välja tulema puudest või terviseseisundist tulenev täiendav abi vajadus.
  • Toetuse taotlemisel ei peaks inimene enam esitama isikut tõendavat dokumenti, kui riigil on vajalikud andmed olemas. Seletuskirja järgi kaotatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemisel üldine nõue esitada isikut tõendav dokument. Eesmärk on lõpetada dokumentide küsimine olukorras, kus inimese isikuandmed on riigil juba olemas.
  • Puudega vanema toetuse puhul hakatakse rohkem kasutama rahvastikuregistri andmeid.
    Rakendusakti kavandi järgi tuleb last üksi kasvataval puudega vanemal perekonnaseisu tõendav dokument esitada üksnes siis, kui vajalikku infot ei ole rahvastikuregistrist võimalik saada. Teatud hooldusõiguse olukordades nähakse ette kehtiva hooldusõigust määrava kohtumääruse esitamine. Eesmärk on, et tavapärases olukorras ei peaks inimene ise tõendama andmeid, mida riik saab registrist kontrollida. Samal ajal võib keerukamate peresuhete puhul – näiteks kui lapse tegelik kasvatamine ja registriandmed ei lange kokku – olla endiselt vaja täiendavaid dokumente.
  • Täienduskoolitustoetuse puhul muudetakse seda, keda loetakse „töötavaks“.
    Täienduskoolitustoetus jääb alles. Seda makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks enesetäiendamiseks või tasemeõppeks ning toetuse eesmärk on hüvitada osa koolituskuludest. Praegu seob seadus „töötamise“ mõiste riikliku pensionikindlustuse seaduse määratlusega. See üldine viide kaotatakse ning töötamise tingimused viiakse otse täienduskoolitustoetuse regulatsiooni. Sotsiaalministeerium põhjendab muudatust sellega, et töötamise viisid on muutunud mitmekesisemaks ja senine viide on tekitanud praktikas tõlgendamisprobleeme.
  • Seaduse eesmärgist võetakse välja eraldi sõnad „õppimise ja töötamise soodustamine“.
    Praegu ütleb puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus eraldi, et selle eesmärk on muu hulgas toetada puudega inimeste õppimist ja töötamist. Eelnõuga need sõnad eemaldatakse. Põhjendus on, et töötamist ja õppimist toetavad tänapäeval ka teised süsteemid, näiteks Töötukassa ja haridusvaldkonna meetmed.

Eelnõu tutvustav veebikohtumine on kavandatud 14. septembrile kell 9–11. Tagasisidet oodatakse hiljemalt 16. septembril.

Tagasiside: EPIKoja sisendi andmise vorm – vali tagasiside andjaks Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Aruteluseminarid 30. septembrist 12. oktoobrini

Erihoolekande reformis saab kaasa rääkida

Erihoolekande reformi arutelud on alles käimas ning praegu on võimalik oma kogemuste ja ettepanekutega kaasa rääkida. Hetkel eelistatud lahenduse järgi korraldaks kohalik omavalitsus kodus elamist toetavaid teenuseid ning Sotsiaalkindlustusamet ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid.

Enne otsuste tegemist tuleb küsida, kas kõigil omavalitsustel on teenuste korraldamiseks piisav võimekus, kuidas tagatakse teenuste ühtlane kättesaadavus ning kuidas võetakse arvesse teenuseid kasutavate inimeste ja nende lähedaste kogemusi.

Augustis toimunud infotunni salvestus ja slaidid on järelvaadatavad. Septembris ja oktoobris toimuvad kohapealsed aruteluseminarid:

30. septembril Toilas;

6. oktoobril Pärnus;

7. oktoobril Viljandis;

12. oktoobril Tallinnas.

Täpsem info seminaride kohta lisandub. Osalemishuvist ja oma mõtetest võib juba praegu EPIKojale teada anda.

Infotunni salvestus: Vaata YouTube’is

Infotunni slaidid: Ava Sotsiaalkindlustusameti PDF

Kontakt: kristi.kahar@epikoda.ee