1. oktoobril 2026 toimus Brüsselis loosungi all “Ei mingeid vabandusi – meie aeg on KÄES!” (No more excuses – our time is NOW!) puuetega inimeste marss. Marsil osales sadu puuetega inimesi, aktiviste ja nende toetajaid üle kogu Euroopa.
Marssijad kandsid Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ette peamised nõudmised:
• Lõpetada segregatsiooni rahastamine: Euroopa Liidu eelarvest ei tohi enam toetada puuetega inimeste isoleerimist suurtesse hooldekodudesse või eriinstitutsioonidesse. Raha tuleb suunata iseseisva elu toetamisse.
• Kättesaadav ja taskukohane eluase: Puuetega inimestele peab olema tagatud õigus valida, kus ja kellega nad elavad, koos vajaliku isikliku abistaja teenusega.
• Kaasav tööhõive: Nõutakse võrdseid võimalusi avatud tööturul, kohandatud töökohti ja õiglast palka, et vähendada puuetega inimeste kõrget töötuse määra.
• Võrdsus puuetega naistele ja tüdrukutele: Erilist tähelepanu pöörati diskrimineerimise ja vägivalla ennetamisele puuetega naiste seas.
Pärast marssi toimus Euroopa Parlamendis ametlik kuulamine, kus aktivistid kohtusid eurosaadikutega, et arutada EL-i järgmist pikaajalist eelarvet (2028–2035) ja tagada puuetega inimeste õiguste (ÜRO konventsiooni) reaalne elluviimine.
Iseseisva elu kontseptsioon (Independent Living) puuetega inimeste õiguste liikumises ei tähenda seda, et inimene peab kõigega üksi ja ilma abita hakkama saama. Selle asemel tähendab see õigust enesemääramisele, valikuvabadusele ja kontrollile oma elu üle.
See on filosoofia ja kodanikuõiguste liikumine, mis sündis vastukaaluks traditsioonilisele diagnoosipõhisele mudelile, mis nägi puudega inimest passiivse patsiendina, kelle eest teevad otsuseid teised.
Iseseisva elu kontseptsioon toetub neljale põhisambale:
• Valikuvabadus ja kontroll: Puudega inimesel on samasugune õigus teha oma elu puudutavaid otsuseid nagu kõigil teistel. See hõlmab valikut, kus elada, kellega elada, mida süüa, millal magama minna, kus töötada ja kuidas vaba aega veeta.
• Isiklik abistaja (Personal Assistance): Iseseisva elu alustalaks on kasutajakeskne isikliku abistaja teenus. See tähendab, et puudega inimene on ise oma abistaja tööandja – tema valib, koolitab ja juhendab inimest, kes teda igapäevatoimingutes (hügieen, söömine, liikumine, töö) aitab. Nii ei sõltu inimene pereliikmetest ega asutuse töögraafikust.
• Deinstitutsionaliseerimine: See on nõue sulgeda suured, isoleeritud erihoolekandeasutused ja hooldekodud. Kontseptsiooni kohaselt peavad kõik teenused olema kogukonnapõhised. Inimesel peab olema võimalus elada tavalises korteris või majas keset ühiskonda, mitte eraldatud “süsteemis”.
• Universaalne disain ja ligipääsetavus: Füüsiline keskkond (kaubandus, tänavad, elumajad), transport, info ja digiteenused peavad olema disainitud nii, et neid saaksid iseseisvalt kasutada kõik inimesed, sõltumata abivajadusest.
Euroopa tasandil esindab ja kaitseb neid põhimõtteid ENIL (Euroopa Iseseisva Elu Võrgustik), mis on ka Freedom Drive marsi peakorraldaja. Liikumise põhimõte on lühidalt: “Mitte midagi meie kohta ilma meieta!” (Nothing About Us Without Us).
