Reeglina vabastatakse haiguslehe ajal inimene tööülesannete täitmisest. Pikaajalise töövõimetuse korral on võimalik aga tööle naasta järk-järgult. Selleks hindab arst, kas töötamine sobib patsiendi terviseseisundiga ning märkib haiguslehele võimalikud piirangud. Töötaja ja tööandja lepivad seejärel kokku, kas ning kuidas tööd saab kohandada. See on võimalus, mitte kohustus.
Alates 1. aprillil 2026 või hiljem alanud haiguslehe 31. päevast võib sobiva terviseseisundi korral haiguselehe ajal töötada – näiteks väiksema koormusega, lühema tööpäevaga, lisapause tehes või kergemaid tööülesandeid täites. Arst saab kohandatud töö tingimusi haiguslehele märkida juba varem, et töötajal ja tööandjal jääks aega kokkuleppeks.
Lepi tööandjaga kirjalikult kokku:
- kohandatud tõõtamise algus
- töökoormus ja -ülesanded
- tööaeg ja vajaduse korral töökoht
- tööandja makstav tasu
Taastad haiguslehe-eelse sissetuleku – tööandja maksab tehtud töö eest töötasu, mis peab olema vähemalt 50% haiguslehe-eelsest töötasust, võimaliku palgavahe hüvitab Tervisekassa. Sel viisil taastub terve palk ka osalise koormusega töötades. Töötingimuste ajutine kohandamine kestab üldjuhul vähemalt 30 päeva ning inimese tervist hinnatakse vähemalt iga 30 päeva järel. Kui tervis töötamise ajal halveneb, tuleb sellest arstile teada anda; arst võib kohandatud töötamise lõpetada ja jätkata tavalise haiguslehega.
Tööandjale ei pea diagnoosi avaldama. Talle tuleb teada anda töökorralduse piirangutest ja soovitustest, et ta saaks hinnata, kas sobivat tööd on võimalik pakkuda. Kui arst ei luba töötada või tööandja ei saa vajalikke kohandusi teha, tuleb jätkata tavalise töölt vabastava haiguslehega.
Vaata lähemalt:
